värskenduste

Värskendused on tarkvara, riistvara või operatsioonisüsteemi muudatused, mille eesmärk on parandada turvalisust, kõrvaldada vead, lisada uusi funktsioone ning suurendada jõudlust. Need võivad ilmneda väikeste plaastritena või suurema versioonimuudatusena ning neid avaldavad arendajad või seadme tarnijad.

Värskendused jagunevad tavaliselt turvavärskendusteks, vigade parandusteks, funktsionaalsuse või kasutajaliidese täiustusteks ning riistvara firmware'i värskendusteks. Väikesed plaastrid võivad olla kriitilised turvalisuse tagamisel, suuremad uuendused aga võivad tuua kaasa märkimisväärseid muutusi kasutuskogemuses või ühilduvuses.

Värskendusi levitatakse erinevatel viisidel: automaatselt või käsitsi käivitades ning sageli kanalite kaudu, mis pakuvad stabiilset, testversiooni või etapiviisilist kasutuselevõttu. Operatsioonisüsteemid ja teenused kasutavad sageli OTA-värskendusi mobiilseadmetes. Kõige uuemad versioonid on tavaliselt allkirjadega kontrollitud ning jagatud usaldusväärsetel kanalitel.

Värskendused võivad parandada süsteemi turvalisust ja jõudlust, kuid need võivad kaasa tuua taaskäivitusi, ühilduvusprobleeme või ootamatuid käitumisi. Seetõttu on soovitatav enne rakendamist varundada andmed, kontrollida muudatuste kirjeldust (changelog) ja süsteemi nõudeid ning vajadusel testida värskendust kontrollkeskkonnas. Organisatsioonidel on sageli värskenduste ajakavad, poliitikad ning võimalus vajadusel tagasi võtta versioon.

Parimad tavad hõlmavad usaldusväärsete värskenduste kanaleid ja automaatset värskendamist, kui see on sobiv; varukoopiate hoidmist; allkirjade ja muutuste dokumentide kontrollimist; tootja teadaannete järgimist ning kriitiliste süsteemide värskenduste hoolikat planeerimist.