Reageerimisaja

Reageerimisaja, ehk reageerimisaeg, on mõiste, mida kasutatakse psühholoogias, neurofüsioloogias ja ergonoomikas. See tähistab stiimuli esinemise ja keha või süsteemi reageerimise vahelist ajavahemikku. Reageerimisaeg hõlmab nii tajumise, otsuse langetamise kui ka motoorse liikumise kestust ning sageli eristatakse selle osasid keerukamate otsustusprotsesside jaoks.

Mõõtmine ja vormid. Reageerimisaja mõõtmine toimub tavaliselt kontrollitud eksperimentides laboritingimustes. Lihtsal reageerimisel hinnatakse aega stiimuli saabumisest esmasele käsklusele või reageerimisele (näiteks märguandele vajutada nuppu). Valikureaktsiooni ülesannetes tuleb teha õige vastus sõltuvalt stiimulist, mis teeb reageerimisaja üldjuhul pikemaks, kuna lisandub otsustusprotsess. Mõnikord eristatakse ka tsentraliseeritud reaktsiooni aega (kui puudub otsustamisvajadus) ja üldist viivitust, mis hõlmab ka ettevalmistus- ja tähelepanulementi.

Tegurid ja varieeruvus. Reageerimisaja sõltub mitmest tegurist: vanus (nooremas eas lühemad reageerimajad võrreldes vanematega), tähelepanu ja väsimus, stimuleerimise mehhanism (visuaalne, auditiivne või sensoorsed kõrvalekalded), uimastid ja ravi, alkoholi tarbimine ning neuroloogilised või psühhiaatrilised seisundid. Unetus, ärevus ja põnevus võivad samuti reaktsioonikiirust mõjutada.

Rakendused. Reageerimisaja mõõtmine on oluline liiklusohutuses, sportlikus võistluses, tööohutuses ning neuropsühholoogilises uuringutes. See aitab hinnata tähelepanu, kognitiivset töötlemist ja otsustusprotsesse ning jälgida haiguse või ravimite mõju kognitiivsetele funktsioonidele.