Rasvdegeneratsioon

Rasvdegeneratsioon on patoloogiline nähtus, mille käigus kogunevad rakukudede tsütoplasmas lipiidide tilgad ning rakufunktsioon võib halveneda. See esineb mitmes organi kudedes, kõige sagedamini maksas, südamelihases, skeletilihases ja neerudes. Sageli on see sekundaarne ning seotud hüpoksia, toksiliste ainete toimel, alkoholi tarvitamise, malnutsiooni või ainevahetushäiretega (nt diabeet, düslipideemia).

Patogenees hõlmab lipiidide sissevoolu suurenemist ja/või oksüdatsiooni ning eksportimise vähenemist, mille tulemusena kogunevad tilgad rakus. Maksas nimetatakse see rasvaseks hepatoosiks; varases staadiumis võib see olla pöörduv, kuid pikaajalisel lipidoosil võib edeneda steatohepatiidiks, fibroosiks ja lõpuks tsirroosiks. Sarnaselt võivad rasvdegeneratsioonid esineda südamelihases ja skeletilihastes isheemia, toksiliste ainete või metabolismiprobleemide tõttu.

Histoloogiliselt on raku tsütoplasmas lipiidide tilgad, mis suruvad tuuma perifeersesse asendisse. Parafiinlõigustel võivad lipiidid välja pesta; lipiidide hindamiseks kasutatakse rasva säilitavaid fikseeringuid ning värvimisviise (nt Oil Red O).

Kliiniline tähtsus: rasvdegeneratsioon näitab kudede stressi ja ainevahetusprobleeme. Maksas võib see viia rasvase hepatoosi ja harvemini steatohepatiidi, fibroosi ning tsirroosini. Südames ja teistes kudedes võib lipiidide kogunemine mõjutada kontraktiilsust ja elektrilist juhtivust.

Diagnoos ja ravi: diagnoos põhineb kliinilisel pildil, laboratoorsete markerite ja pildistamise kombineerimisel; maksast saab hinnata ultraheli, CT või MRI abil ning lõplik diagnoos võib tulla biopsideiga. Ravi keskendub algpõhjuse likvideerimisele (alkoholi tarvitamise lõpetamine, kehakaalu langetamine, glükeemia ja lipiidide taseme kontroll, toksiliste ainete vältimine). Prognoos sõltub etioloogiast ja degeneratsiooni ulatusest.