Püsiformaatide

Püsiformaadid on digitaaldokumentide pikaajalise kättesaadavuse tagamiseks kasutatavate failivormingute kogum. Need vormingud on tavaliselt avatud või hästi dokumenteeritud, neid on laialdaselt testitud erinevates tarkvarakeskkondades ning nende jõudlus ja sõltumatus tootjast on võimalikult suur. Püsiformaatide peamiseks eesmärgiks on minimeerida tulevaste tehniliste muutuste mõju ning tagada sisu, struktuuri ja metaandmete jätkusuutlik kättesaadavus.

Püsiformaatide valikul tähelepanu pööratakse mitmele kriteeriumile, sealhulgas avatus, dokumenteeritus, interoperabiliteet, pikaajaline ligipääsetavus ja metaandmete säilimine. Praktikas kasutatakse sorditud vorminguid, mis on laialdaselt toetud arhiivide ja raamatukogude poolt ning mille mõistmine ei sõltu konkreetse tarkvara tootja omadustest. Kui vorming on laiatarbeline ja hästi dokumenteeritud, vähendab see migratsiooni ja emulatsiooni vajadust tulevikus.

Tuntumad püsiformaadid hõlmavad näiteks PDF/A-d pikaajalise dokumendiarhiveerimise jaoks, TIFF ja JPEG 2000 pildifailide jaoks ning WAV või FLAC heli salvestamiseks. Struktureeritud andmete jaoks kasutatakse sageli XML-d ja UTF-8 kodeeritud CSV-d; pildifailide puhul võib kasutada PNG-d kuivema kvaliteedi säilitamiseks. Piiratud kasutusvaldkonnas on olulised ka METS-i ja PREMIS-i põhimõtted metaandmete kirjutamiseks ning OAIS-vt viite mudel, mis juhib arhiivinduse protsesse.

Väljakutsed hõlmavad tehnoloogilist obsolescentsi, migratsiooni vajadust, andmete terviklikkuse tagamist ning pikaajalist jälgimist ja kontrolli. Nende lahendamiseks rakendatakse regulaarset vorminguhindamist, järjepidevat migreerimist ja emuleerimisstrateegiaid.