Põhiühikud

Põhiühikud ehk baasühikud on SI-meetme süsteemi seitse aluseks olevat ühikut, mille abil on võimalik defineerida kõik teised mõõtühikud. Alusühikute põhimõte on, et need on sõltumatud suurused ning need määravad ülejäänud ühikute skaalad ja omadused. 2019. aasta redefinitsiooni järel need ühikud on fikseeritud universaalsete füüsikaliste konstantide abil, mis tagab mõõtmiste püsivuse ja rahvusvahelise ühilduvuse.

Siin on SI põhiühikud koos peamise kirjelduse ja märgiga:

- meeter (m) – pikkus: defineeritud kiiruse c ruutuvõiksuses; valguse kiirus vaakumis 299 792 458 m/s ning meeter defineeritakse selle ajaühikute järgi.

- kilogramm (kg) – mass: defineeritud Plancki konstantini h, mis on täpselt 6,62607015 × 10^-34 J s.

- sekund (s) – aeg: määra hyperfino диапазеш in cesium-133 aatomi lülituse sageduseks, 9 192 631 770 Hz.

- amper (A) – elektriline vool: määratletud aluseks oleva elektrivoolu, mis toob esile ühe elektroni elektroni laengu ühe sekundi jooksul, kasutades elementaarlaengu e täpsust 1.602176634 × 10^-19 C.

- kelvin (K) – temperatuur: defineeritud Boltzmanni konstandi k väärtuse 1.380649 × 10^-23 J/K abil.

- mol (mol) – ainekogus: määratletud Avogadro konstantiga NA = 6.02214076 × 10^23 mol^-1.

- kandela (cd) – valgusintensiivsus: defineeritud nii, et 1 kandela on monokromaatilise kiirguse sagedusega 540 THz ja lähedal määratlev suhteline valguslik võimsus 683 lm/W puhul kindla suuna valgusintents.

Põhiühikud moodustavad SI-süsteemi tuumiku, kust derivatiivühikud ja teised mõõtühikud saab arendada. Nad tagavad rahvusvahelise standardiseerimise ja mõõtmiste võrreldavuse.