mõõtühikud

Mõõtühikud on füüsikaliste suuruste kirjeldamiseks kasutatavad üksused. Nende abil saab väljendada näiteks pikkust, massi, aega või elektrivoolu ning võrrelda erinevaid mõõtühikute suurusi. Tänapäeval kehtib peamiselt Rahvusvaheline ühikute süsteem (SI), mis järjestab mõõtühikud baasühikutest ja tuletatud ühikutest ning põhineb standardsetel definitsioonidel.

SI baasühikud on seitse: meeter (m), kilogramm (kg), sekund (s), amper (A), kelvin (K), mool (mol) ja kandela (cd). Need määravad kindlaks teised mõõtühikud ning nende vahelistes suhetes täpsed mõõtmisviisid. Kõik teised SI ühikud tuletatakse baasühikute kombinatsioonidest ning sageli kinnitatakse ka olemuslikud kujundid, nagu Newton (N = kg m s^-2) ja Pascal (Pa = N m^-2).

Tuletatud ühikutest märkimisväärseid näiteid on joule (J), watt (W), volt (V), ohm (Ω), coulomb (C), jedvolt (V) ja tesla (T). Lisaks on tihti kasutusel ühikud nagu lumen (lm) ja luks (lx). SI süsteemis kasutatakse ka eelühikute süsteemi prefikse: kilo- (k, 10^3), milli- (m, 10^-3), mikro- (µ, 10^-6), nano- (n, 10^-9) jne ning vastavad tähised on km, ms, µs jne.

Ajalugu: metrossüsteem kujunes 18. sajandi lõpus ning sai rahvusvahelise raamatu SI kujul 1960. aastat. 2019. aastal redefineeriti baasühikud fundamentaalsete konstantide abil (nt Plancki konstant h, elementaarlaeng e, Boltzmanni konstant kB, Avogadro arv NA), et tagada mõõtmete järjepidevus ning püsivus. Mõõtühikud on teaduslikult ja tehniliselt keskse tähtsusega ning võimaldavad täpset ja ülemaailmset mõõtmist.