Päikesvarjutuste

Päikesvarjutused on loodusnähtused, mis tekivad, kui Kuu liigub Maa ja Päikese vahele ning varjab päikest osaliselt või täielikult. Varjutuse ulatus ja nähtavus sõltuvad Kuu–Maa–Päikese asenditest ning vaatleja asukohast.

Päikesvarjutused jagunevad nelja tüüpi: täisvarjutus, annulaarne varjutus, osaline varjutus ja hübriidvarjutus. Täisvarjutuse ajal kattub Kuu Päikesega täielikult ning taevas pimeneb; Päikese kroon on nähtav. Annulaarse varjutuse korral on Kuu Päikesest kaugemal ning Päike näeb välja rõngakana. Osaline varjutus tähendab, et Päike on nähtav vaid osaliselt. Hübriidvarjutus on haruldane nähtus, kus teel võib olla nii täisvarjutus kui annulaarne.

Toimumine ja nähtavus: Päikesvarjutused toimuvad igal aastal mitmel korral. Täisvarjutus on nähtav vaid kitsal teel Maa pinnal, mille pikkus ja laius võivad varieeruda. Maksimaalne faasi kestus on umbes 7–8 minutit.

Ohutus ja vaatlemine: Päikesvarjutuse ajal ei tohi päikest vaadata otse osade faaside ajal ilma päikesefiltrita. Kasutage ISO 12312-2 sertifitseeritud päikesefiltreid või projektsioonimeetodeid.

Teadus ja kultuur: Varjutused on olnud olulised ajaloo ja teaduse jaoks; koronat on võimalik vaadelda ainult täisvarjutuse ajal. Ühed kuulsamad näited on 1919. aasta päikesvarjutuse gravitatsiooni test ning 2017. aasta täielik varjutus üle Euroopa ja Põhja-Ameerika.