Varjutused

Varjutused on astronoomilised nähtused, mis tekivad, kui üks taevakeha liigub teise taevakeha varju. Kahel peamisel tüübil on päikesvarjutus ja kuuvarjutus. Päikesvarjutus tekib, kui kuu liigub Maa ja Päikese vahele ning varjab Päikest. Selline nähtus võib olla täielik, kui Päike varjutatakse täielikult, või osaline, kui varjutus katab vaid osa Päikesest. Päikesvarjutuste teatesõitud asukohad ja kestus on piiratud kitsale, kiiresti liikuvale maapinnale ja vaatlused toimuvad ainult mõnel piirkonnal.

Kuuvarjutus tekib, kui Maa liigub Päikese ja Kuu vahele ning varjab Kuu valgusest. Kui Kuu satub täielikult Maa varju, on tegemist täieliku kuuvarjutusega; kui Kuu jääb osaliselt varju, on varjutus osaline. Kuuvarjutused on tavaliselt nähtavad suuremal maa-alal kui päikesvarjutused, sest need hõlmavad suurimaid osa öötaevast ning ei sõltu vaataja väikestest lõikudest.

Vaatlus ja ohutus: päikesvarjutuse ajal ei tohi kunagi vaadata otse päikesele ilma sobiva filtrita, sest see võib põhjustada püsiva silmakahju. Sageli kasutatakse spetsiaalseid päikesefiltreid või päikesesaadused, ning vaatlusi saab teha ainult sobivate vahenditega. Kuuvarjutuse vaadeldakse tavaliselt turvaliselt öö taevast jälgides, kuid siiski tasub olla ettevaatlik ning kasutada sobivat optikat. Varjutused pakuvad olulist elulist teavet planeetide, Kuu ja Päikese dünaamika kohta.