Päikesvarjutused

Päikesvarjutused ehk päikesevarjutused on astronoomilised nähtused, mis tekivad, kui Kuu satub Päikese ja Maa vahele, varjates Päikese valgust osaliselt või täielikult. See juhtub vaid siis, kui Kuu on täpselt Päikese ja Maa vahelisel joonel ehk siis uuskuu faasis.

Maalt vaadatuna paistab Kuu Päikese ees tumeda kettana. Päikesevari langeb Maale ja sellel alal, kuhu vari langeb, on näha päikesevarjutust. Päikesevarjutused võivad olla täielikud, osalised või rõngakujulised. Täieliku varjutuse korral on Päike täielikult Kuu taha varjatud. Osalise varjutuse puhul on näha vaid osa Päikesest. Rõngakujulise varjutuse korral on Kuu Päikese ees liiga väike, et seda täielikult katta, jättes Päikese serva ümber Kuu nähtavaks helendava rõngana.

Päikesevarjutused ei toimu igal kuul, sest Kuu orbiidi kalle Maa orbiidi suhtes tähendab, et enamikul juhtudel möödub Kuu Päikesest veidi kõrgemalt või madalamalt. Varjutus toimub vaid siis, kui uuskuu langeb kokku ühe Maa orbiidi ja Kuu orbiidi lõikepunktiga, mida nimetatakse sõlmeks.

Päikesevarjutust on ohtlik vaadata otse ilma kaitseprillideta, kuna Päikese ultraviolettkiirgus võib silmi tõsiselt kahjustada. Spetsiaalsed päikesevarjutuse vaatamiseks mõeldud filtrid või projektioonimeetodid on vajalikud ohutuks vaatlemiseks.