Pulsioksüimetreid

Pulsioksüimetreid on väikesed meditsiiniseadmed, mis mõõdavad mitteinvasiivselt vere hapnikusaturatsiooni (SpO2) ja pulssi läbi naha. Need on tavaliselt kaasaskantavad ning laialdaselt kasutusel nii haiglates kui ka koduses meditsiinis.

Tööpõhimõte põhineb kahe LED-kiire läbitungil ning fotoanduri detekteerimisel. Punane (ligikaudu 660 nm) ja infrapuna (ligikaudu 940 nm) valgust läbivad koe ning mõõtmisel hinnatakse hapnikuga ja hapnikuta hemoglobiinide absorbeerimist. Arteriaalne verevool pulsatsiooni ajal tekitab muutused valguse imendumises, mille põhjal arvutatakse SpO2 ja pulss. Mõnel mudelil näidatakse ka plethysmogrammi ehk verevolüümi kõverat ning perfusioonindeks.

Kasutusvaldkond ja tüübid hõlmavad sõrme-pulsioksüimetreid (kõige levinumad kaasaskantavad mudelid), käevõru- või käe ümber kinnitavaid mudeleid ning harva ka nina- või kollapskope seadet. SpO2 tavapärane vahemik on 70–100%. Lisaks võivad need näidata pulssi ja mõnel mudelil ka lisafunktsioone, nagu firmware- või ühenduvusvõimalused.

Täpsus ja piirangud: tulemused võivad varieeruda sõltuvalt liikumisest, halvasti verevarustusest (perfusioon), küünte lakist, nahatoonist, kunstküüntest, valgus- või tiavalainest ning methemoglobineemiast või süsinikmonooksiidimürgistusest. Seadmed ei asenda arteri veregaasusanalüüsi ega meditsiinilist hindamist ning eriti kriitilistes olukordades tuleb tugineda täiendavale diagnostikale ja arstlikule juhendusele. Reguleerimise osas on need seadmed sageli CE- märgised Euroopa Liidus ning FDA-reguleerimise alla Ühendriikides.

Pulsioksüimetreid on viimastel aastatel arendatud edasi, et parandada kasutusmugavust, uuringute täpsust ja ühenduvuslike omadustega tarbijamudeleid.