Puiduliikide

Puiduliikide on taimusliku kategooriaga taimeliigid, mis toodavad puitu, mida inimkäib kasutusele ja millel on spetsiifilised omadused. Puiduliikide mõiste hõlmab nii puidust tootvate mõjurite kui ka nende puidust toodete (lámp, mööbel, ehitusmaterjalid jne) kvaliteetse eristamise aluseid. Need liigid moodustavad olulise osa metsade ökosüsteemidest ning nende levik ja koostis mõjutavad piirkondlikku bioloogilist mitmekesisust.

Puitu iseloomustavad liikiomased omadused, mis sõltuvad liigist: tihedus, kõvadus, tumekaev, teras või lõiked, vastupidavus mädanikule ja ilmastikutingimustele. Kõrge tihedusega lehtpuud ja pehmemad okaspuud kuuluvad sageli erinevatesse kasutusvõimalustesse, näiteks konstruktsioonid, mööbel või papitööd. Puiduliikide eristamine põhineb tavaliselt morfoloogial (puu tüvi, lehed, käänded) ja geograafilisel levilal ning väljendus vormides ja riigi spetsiifiliste omaduste järgi.

Mitte ainult majanduslik, vaid ka ökoloogiline roll on suur: puitu toodavad liigid moodustavad tootmise osa metsade biotoobist, pakuvad elupaika ja hoiavad süsinikku. Puitmaterjalide ilmastikukindlus ja töödeldavus sõltuvad liigist ning see mõjutab nii metsade majandamist kui ka tootmisotsuseid.

Levinud näited hõlmavad Pinus sylvestris (Scots pine), Picea abies (Norra kuusk), Betula pendula (šeeriv kask), Quercus robur (-Euroopa tamm) ja Fagus sylvatica (-Euroopa jalakas). Need liigid erinevad vastupidavuse ja tööomaduste poolest, mis määrab nende kasutusotstarbe.

Puiduliikide pikaajaline jätkusuutlik haldamine on suunatud metsade ökoloogilise tervise säilitamisele, kahjurite ja kliimamuutuste mõjude leevendamisele ning puidu nõudluse tasakaalustamisele. Sertifikaadid ja jätkusuutlikud metsandustavad aitavad tagada puitide saadavuse ja ökoloogilise tasakaalu.