Privaatsuse

Privaatsus on mõiste, mis käsitleb isiku eraelu kaitset ja kontrolli selle üle, millist teavet isik jagab ning kellele ja kuidas seda teavet jagatakse. See hõlmab nii isikuandmete kaitset kui ka füüsilist privaatsust, kommunikatsioonide privaatust ja üldist vaba ruumi. Privaatsus on tihedalt seotud õiguste ja eetiliste standarditega ning see nähakse sageli kui alus demokraatlikule ühiskonnale.

Euroopa Liidus reguleerib privaatsust peamiselt üldmäärus andmetega töötlemise kohta (GDPR). GDPR tagab üksikisikutele õigused oma andmete kohta ning kehtestab põhiprintsiiibid: seaduslikkus, õiglus, läbipaistvus; andmete minimiseerimine; eesmärgipärasus; täpne ja ajakohane teave; andmete säilitamise piirang; turvalisus. Isikuandmetega töötlevad asutused peavad järgima neid sätteid ning teostama andmete kaitset kogu töödeldava tsükli vältel.

Riiklikul tasandil Eestis rakendatakse GDPR põhimõtteid koos Isikuandmete kaitse seaduse ning teiste asjakohaste õigusaktidega. Isikukaitsevõimalused hõlmavad õigust teabele juurdepääsule, parandamisele, kustutamisele, andmete ülekandmisele ning töötlemise vastuväidmisele või automatiseeritud otsuste suhtes. Samuti käsitletakse privaatsust kui osa digiühiskonna arengut, sealhulgas avalikku ja õiguslikku raamistiku.

Organisatsioonid peavad tagama privaatsuse kujundamise juba alguses (privaatsus by design) ja kogu töötluse jooksul (by default). See hõlmab andmete minimeerimist, eesmärgipära järgimist, läbipaistvust, turvalist andmete säilitamist ja korralikku dokumenteerimist. Vajadusel tehakse andmete mõjususe hindamist (DPIA) ning sõlmitakse andmetöötluslepinguid.

Privaatsust kaitsevad tehnoloogilised meetmed, nagu tugev krüpteerimine, anonüümimine ja pseudonimise ning turvalised andmevahetuskanalid. Lisaks on olulised kultuuri- ja õiguslikud praktikad, mis tagavad inimeste teadlikkuse ning kontrolli oma andmete üle.