digiühiskonna

Digiühiskond tähendab ühiskonda, kus digitaalsed tehnoloogiad ja andmed mängivad keskset rolli igapäevaelus, töös, hariduses ja avalikus halduses. Selline ühiskond tugineb laialdasele interneti- ja mobiilivõrgu ligipääsule, digitaalsele teenuste pakkumisele ning suurenenud andmete kasutamisele.

Peamised komponendid on digitaalne infrastruktuur (laiaulatuslik interneti- ja mobiilivõrk, andmekeskused), e-teenused ja e-haldus (digitaalne identiteet, online maksustamine, terviseandmed), digioskused ja kaasatus (haridus ja koolitus, ligipääsetavus) ning andmete majandus ja haldamine (andmekaitse, avatud andmed, ühilduvusstandardid).

Digiühiskonna võimalused hõlmavad suurenenud efektiivsust, läbipaistvust ja innovatsiooni, paremat osalemist ning uute teenuste arengut. Samas on riskid seotud privaatsuse kaitse, küberjulgeoleku, valeinformatsiooni ning digitaalse lõhet tekitavate nähtustega.

Haldus ja poliitika: Riigid arendavad strateegiaid digitaalse ühiskonna edendamiseks, investeerides infrastruktuuri, digioskustesse ning andmekaitse ja privaatsuse tagamisse. Euroopa Liit ja liikmesriigid rõhutavad ühtset andmekaitseõigust, ühisplatvormide, avatud andmete ning tõhustatud e-teenuste rolli. Eestis on digiühiskonna arenduses tähelepanuväärne näide X-Roadi andmesidevõrk, digitaalse identiteedi lahendus ja e-residentsus.

Väljakutsed ja tulevik: Laialdase ligipääsu tagamine, digitaalne kirjaoskuse järjepidev arendamine ning privaatsuse ja turvalisuse tugevdamine on olulised. Tehisintellekti ja automatiseerimise kiirenemine toob võimalusi ja samas riskid, mis nõuavad eetikat, regulatsiooni ja vastutust. Digitaalse lõhe vähendamine ning kaasav osalemine kõigile elanikkonnagruppidele on kestva digiühiskonna jaoks keskset.