Polüesterid

Polüesterid on sünteetilised plastmaterjalid, mille molekulaarsed ahelad sisaldavad ester-ühikuid. Nende tootmisel kasutatakse peamiselt dioli ja dikarboksüülhappe või nende estrite vahelist reaktsiooni. Kõige levinumad polüesterid on polüetüleentereftalaat (PET) ja polübutüleentereftalaat (PBT).

Tootmismehhanism ja struktuur: PET ja sarnaste polüesterite süntees toimub tavaliselt kondenseerimise või transesterifikatsiooni teel, kus diolid ja dikarboksüülhapped reageerivad ning eralduvad vee või metanooli molekulid. Polüesterid on tavaliselt lineaarse ehitusega ning võivad olla kristallilised või amorfsed, mis mõjutab läbipaistvust, kuumuskindlust ja paisumist. Nad võivad moodustada erineva tiheduse ja pehmusastmega vorme.

Omandid ja rakendused: polüesteridel on hea mehaaniline tugevus, jäikus ja keemiline vastupidavus. Nad moodustavad nii kristallilisi kui amorfseid vorme, mis võimaldab mitmekesist kasutust. Neid kasutatakse laialdaselt tekstiilide kiududena, pakendites (PET-pudelid ja kile) ning tehnilistes plastides (nt PBT) auto- ja elektroonikatööstuses.

Keskkond ja ringlus: PET on üks paremini ringlussevõetavaid polüesteri sorte; mehhaaniline ringlus suunab jäätmed tagasi kiududeks või pudeliteks, keemiline ringlus võimaldab monomeeride taaskasutust. Biopõhised polüesterid, nagu PLA, põhinevad bioloogilisel toorainel ja on mõnikord kompostitavad tööstuslikes tingimustes, kuid nende ringlussevõtt ja laialdane kasutus on sõltuvad infrastruktuurist ja standarditest.