Pingevaheldused

Pingevaheldused on elektrivõrgus toimuvad muutused pinge suuruses ja/või kujus, mis ei vasta tavapärasele kvaliteetsele toiteväravale. Need võivad esineda lühiajaliselt, laienevad sekundite või minutite jooksul ja kaasneda mitmesuguste nähtustega, nagu pinge langus (sag), pinge tõus (tõus), või kiired muutused nimega flicker. Lisaks võib esineda pinge ebavõrdsust kolmefaasilises süsteemis, kui eri faaside pinged jäävad väljapoole lubatud vahemikku.

Tüübid ja näited. Kõige tavalisemad on lühiajalised pingevaheldused, mis tekivad koormuse järsku muutumise tõttu, näiteks masinainduktsiooni käivitamisel, suurtel seadmettel või blokeerivatel lülitustel. Pinge langus ehk sag on pinge ajutine langus, pinge tõus ehk swell on pinge ajutine tõus. Vähem tähelepanuväärne, kuid oluline on flicker, mis on kiire ja korduv pinge muutus, mis võib põhjustada valgustuse vilkumist.

Mõjud ja tähtsus. Pingevaheldused võivad mõjutada elektriseadmete tööd, põhjustada mootoride liigset kulumist, seadmete käivituse või töö lõppemise katkestusi ning valgustuse virvendust. Tundlikud ja täisautomaatsed süsteemid, nagu kontrollerid ja arvutiprogrammid, võivad käivituda või taaskäivituda ootamatult.

Mõõtmine ja standardid. Euroopa riikides on laialdaselt kasutusel standard EN 50160, mis määrab tüüpvõrgu pingeomadused ja lubatud vahemikud ning kirjeldab normaalset pingetera. Pingevahelduste kvaliteedi hindamiseks kasutatakse spetsiaalseid mõõtmiseadmeid ja standardseid metoodikaid, sealhulgas võrgupingete RMS-väärtuste ja dünaamiliste näitajate jälgimist.

Vähendamine ja juhtimine. Tugevdatakse võrku koormusjaotuse parema planeerimisega, rakendatakse pinge regulaatori või automaatset tangeshaftide reguleerimist, kasutusele võetakse tootmises jaotatud energiaallikaid, kondensaatoribaase ning vajadusel välditakse liigset lülitamist. Eesmärk on hoida pinged stabiilsena ning vähendada tarbijale mõjuvaid pingevaheldusi.