Pildistamistehnika

Pildistamistehnika on fotograafia valdkond, mis uurib ja rakendab meetodeid piltide loomisel. See hõlmab valguse kontrollimist, kujutise koostamist ning tehniliste vahendite kasutamist eesmärgiga saada soovitud tulemusi.

Valgus, säritus ja teravus on pildistamise alused. Säriaeg (shutter speed), ava (f-number) ja ISO moodustavad Exposure Triangle ning määravad pildi valguse koguse, liikumise jäädvustamise ja müra taseme. Teravus ja sügavussügavus sõltuvad fookuspunktist ja ava valikust.

Seadmed ja tööriistad: kaamera, objektiivid erinevate fookuskauguste jaoks, statiiv ning vajadusel välk või valgusallikas. Enamik kaasaegseid kaameraid salvestab RAW-formaadis pilte, mis lubab laiemat dünaamilist vahemikku ja paindlikku järeltöötlust. Kasutatakse sageli manuaalrežiimi ja käsitsi fokust.

Tehnikad: populaarsed tehnikad hõlmavad pikalt valgustust (long exposure), makro-, portree-, maastik- ja arhitektuurifotograafiat, samuti HDR-bracketingut, panoraama ning timelapse'i. Iga tehnik nõuab erinevaid seadistusi, valgusolusid ja kompositsioonilisi otsuseid.

Protsess ja hindamine: pildistamine koos planeerimise, katsetamise ja kriitikaga. Järeltöötlus hõlmab valguse, kontrasti, värvi ja teravuse lõplikku kohandamist. Eetika, privaatsus ja autoriõiguste järgimine on olulised aspektid fotograafia praktikas.