Järeltöötlus

Järeltöötlus ehk post-editing on teksti parandamise ja viimistlemise protsess, mis järgneb masintõlke või muul moel genereeritud sisule. Selle eesmärk on parandada teksti täpsust, sujuvust, stiili ning terminoloogiat ning tagada lõpptekst vastavus tellija nõuetele ja sihtrühma ootustele. Järeltöötlust rakendatakse laialdaselt tõlkimisel, lokaliseerimisel ja sisupakkumisel, kus kiirus ja ühtlusujuvus on olulised, kuid soovitakse säilitada inimtööjõu poolt kontrollitud kvaliteet.

Järeltöötlust saab jagada kaheks peamiseks lähenemisviisiks: kerge (light) post-editing, mille puhul keskendutakse teksti arusaadavuse ja loetavuse parandamisele ning vead võivad jääda väiksemad; ning põhjalik (full) post-editing, mille eesmärk on kõrge keelelise kvaliteedi, täpsuse ja sihtkeele kultuurilise sobivuse tagamine ning mille tulemus peab vastama professionaalsele kvaliteedistasemele. Erinevalt lihtsast toimetamisest võib järeltöötlus hõlmata sisulist korrigeerimist ja terminoloogia harmoniseerimist, mitte ainult keeleliste vigade parandamist.

Protsess hõlmab sageli masintõlke väljundi hindamist, vigade klassifitseerimist, terminoloogia kontrolli ja vajadusel kohandamist kultuurilisel tasandil. Kasutatakse tööriistu nagu tõlkemälu, terminibaasid ja stiilijuhised, ning lõpuks tehakse kvaliteedikontroll. Rahvusvaheline standard ISO 18587:2017 kirjeldab post-editiingu nõudeid masintõlke väljundile ja annab juhiseid protsesside kvaliteediks ning oskuste arendamiseks.

Järeltöötlust rakendatakse ettevõtete lokaliseerimises, tehnilises ja tarkvarasisus ning sisuloomes. Selle peamised eelised on kiirus, konsistentsus ja kulude kokkuhoid, kuid väljakutsed hõlmavad mõistuse ja konteksti säilitamist, hallutsinatsioonide ohtu masintõlke väljundis ning sõltuvust head terminoloogiaressursside haldamise oskusest.