Piimatöötlemine

Piimatöötlemine on toorpiima töötlemine ja selle muundamine erinevateks piimatoodeteks, mis on tarbijale ja tööstusele sobivad. Töötlemus hõlmab eraldamist, standardiseerimist, pastöriseerimist, homogeniseerimist, fermentatsiooni ja pakendamist ning toodete nagu piim, koor, hapendatud piimatooted, jogurt, juust, või ja piimapulber valmistamist.

Toorpiima vastuvõtt algab kvaliteedi hindamisega: kontrollitakse rasvasust, proteiini, laktoosi, bakterioloogilist seisukorda ja somaatiliste rakkude arvu ning võimalikke antibiootikumide jääke. Tootmisele järgneb kohustuslike standardite ja regulatsioonide järgimine, sealhulgas rahvusvahelised ja kohalikud nõuded ning süsteemid nagu HACCP ja ISO 22000.

Peamised töötlusprotsessid on pastöriseerimine, homogeniseerimine, eraldamine ja standardiseerimine, fermentatsioon ning juustu-, või- ja hapendatud piimatoodete valmistamine. Pastöriseerimine hävitab patogeenseid mikroorganisme; tavapärane HTST-režiim on umbes 72 °C 15 sekundit, UHT 135 °C 1–2 sekundit. Homogeniseerimine purustab rasvglobbulid, tagades ühtlase rasvasisalduse ja vältides koore eraldumist. Eraldamine ja standardiseerimine võimaldavad kontrollida rasva- ja valgu sisaldust ning saada täis- või vähendatud rasva piima ning koort. Fermentatsioon kasutab piimhappebaktereid hapendatud toodete, nagu jogurt või keefir, valmistamiseks. Juustutootmine hõlmab piimat koagulatsiooni ja vormimist ning mõnel tüübil ka vananemist; võid valmistatakse koorest vahutades.

Pakendamine ja jaotamine tagavad toodete säilivuse ja turustamise ning hõlmavad sobiva pakendi ja temperatuurirežiimi kasutamist. Lisaks toodetakse ja töödeldakse kõrvalsaadusi, nagu koor ja vadak; neid saab kasutada edasistes tootesegudes või tööstuses. Piimatöötlemist reguleerivad toidukvaliteedi ja -ohutuse standardid ning jätkusuutlikkuse nõuetekohane rakendamine, et vähendada energiatarvet ja jäätmeid.