Pidurdumist

Pidurdumist on protsess, mille käigus vähendatakse liikumiskiirust või saavutatakse peatumine. See on peamiselt seotud sõidukite ohutuse ja kontrolli tagamisega, kuid kehtib laiemalt ka masinate ja tööstusprotsesside kohta, kus on vaja kontrollida liikumist.

Pidurdusmehhanismid töövad peamiselt hõõrumispõhiste jõudude abil ning neid jagatakse peamiselt hüdrauliliste, elektriliste ja kombineeritud süsteemide vahel. Enamasti kasutavad kaasaegsed sõidukid hüdraulilist pidurdust, kus piduripatju surutakse vastu ketast (ketaspidurdus) või trummi vastu. Hõõrdumine muundab kineetilise energia soojuseks. Elektrilised ja regenereerivad pidurdused kasutavad mootorit või elektrimootorit energia tagasivõtmiseks ja salvestamiseks, mis on tavaline elektri- ja hübriidsõidukites. Mootoripidurdus (engine braking) aitab kiirust vähendada mootoril toimiva vastupanu kaudu ning sageli täiendab tavapidurdust.

Sõiduki pidurdusesüsteemidel on oluline koostöö erinevate komponentide vahel. ABS (anti-lock braking system) aitab vältida rataste lukustumist ja säilitada juhitavus pidurdamise ajal. Tänapäevased süsteemid võivad sisaldada kaEDS-võimalusi ja pidurjõu jaotuse juhtimist (Braking force distribution), mis parandab stabiilsust ning lühendab pidurdusmaad märgisel või libedal teel.

Pidurdumist käsitletakse nii sõiduki ohutuse kui ka energiaefektiivsuse kontekstis: pidurdusmaad ning jõudude jaotust mõjutavad kiirus, mass, teekatte koostoime, hõõdumiskorraldus ning keskkonnatingimused. Hoolduslik tähelepanu pööratakse piduripadjakandlusele, ketaste uurimisele, pidurivedeliku kvaliteedile ning süsteemide testimisele.