Patoloogiate

Patoloogia on meditsiini haru, mis tegeleb haiguste põhjuste, arengu ja tagajärgede uurimisega ning haiguste morfoloogiliste ja funktsionaalsete muutuste kirjeldamisega. Sõna patoloogiad viitab haiguste erinevatele staadiumitele ja haigusseisunditele. Patoloogia ühendab rakulise, kudede ja süsteemide tasandi mehhanismid ning on oluline diagnoosi, prognoosi ja ravijuhtude määramisel.

Patoloogia jaguneb anatoomiliseks patoloogiaks ja kliiniliseks patoloogiaks. Anatoomiline patoloogia keskendub kudede ja elundite morfoloogiliste muutuste hindamisele, sealhulgas histoloogia ja tsütoloogia uuringud ning koeproovide makro- ja mikroskoopiline analüüs. Kliiniline patoloogia hõlmab laboratoorseid uuringuid vere, uriini ja teiste bioloogiliste materjalide põhjal, sealhulgas biokeemiat, hematoloogiat, mikrobioloogiat ning immunoloogiat. Edasijõudnud valdkondadena on molekulaargapatoloogia, immunohistokeemia ning molekulaargeneetika, mis uurivad haiguste molekulaarsed alused ja rakkude tasandi muutusi.

Haiguste klassifikatsioon põhineb etioloogial, patogeneesil ning morfoloogilisel koostisel; need jaotuvad süsteemide kaupa (kardiovaskulaarsed, neuroloogilised, hingamisteede) ning protsesside lõikes (infektsioonid, põletikud, degeneratsioonid, neoplastilised haigused). Patoloogide peamine ülesanne on diagnostika: koe- ja vedelikuproovide hindamine, mis sisaldab mikroskoopiat, immunohistokeemiat ja molekulaarsed teste. Autopsiad annavad teavet surma põhjuste ja haiguse mehhanismi kohta. Patoloogia mängib kriitilist rolli kliinilise otsuste toetamises ning haiguste registrite ja rahvastiku tervise uuringute põhikiviks.

---