morfoloogilisel

Morfoloogiline tähendab suunast, mis on seotud morfoloogiaga – keele uurimisväljaga, mis keskendub sõnade siseehitusele, vormide moodustamisele ja muutumisele grammatiliste reeglite alusel. Morfoloogia uurib morfeeme, sõnade väikseimaid tähendust omavaid üksusi, ning seda, kuidas neid ühendatakse, et moodustada erinevaid vorme. Vormid hõlmavad käänete süsteemi, derivaate ning liitvorme (kompositsioone) ning nende vahelisi seoseid.

Morfoloogiline analüüs eraldab sõnast morfeemid ja tuvastab, millised morfeemid moodustavad juuri, ning millised on lisandid, näiteks ees- ja lõppaffiksid. Selline jaotus võimaldab mõista sõna tähendust, grammatika funktsiooni ja vormi. Morfoloogia jaguneb tavaliselt flektsionaalseks (inflektsiooniline) ning derivatiivseks ning neid võib kombineerida erinevate sõnemoodustamise protsessidega.

Erinevates keeltes on morfoloogia tugevalt erinev: mõnes keeles on käänete süsteem keerukas ja vormid väga reguleeritud, teistes aga vähem; mõnes keeles mängivad olulist rolli derivatsioonid ja liitmoodustused. Morfoloogiat käsitletakse sageli koos semantika ja sünaxiga, kuna vormid võivad mõjutada sõnade tähendust ja lauseehitust.

Morfoloogiline uurimus on oluline keeleteaduses ja keeleõppes, sõnastikute koostamisel ning keeletehnoloogias. Keeltes töötlevad tööriistad, nagu morfoloogiline analüüs, lemmatiseerimine ja vormide taastamine, on olulised nii koolituses kui ka loomulike keelte töötlemise süsteemides (NLP). Morfoloogiline lähenemine aitab kujundada selgema arusaama sõnade struktuurist ja nende keelelisest kasutusest.