Parfüümide

Parfüümid on lõhnastatud tooted, mis sisaldavad lõhnaineid ja lahustit, tavaliselt alkoholi. Neid kasutatakse keha, riiete või ruumide lõhna loomiseks ning meeleolu ja enesetunde mõjutamiseks. Parfüümide kontsentratsioonid ja lõhna kestus erinevad, mis määrab ka sobiva kasutusotstarbe.

Lõhnaainete koostis koosneb tiponidest, südamenoodidest ja baasnootidest, mis arenevad lõhnas järk-järgult. Kontsentratsioonidest sõltub lõhna intensiivsus: parfüüm (parfum) sisaldab kõige rohkem lõhnaaineid (tavaliselt ~20–40%), eau de parfum ~15–20%, eau de toilette ~5–15%, eau de Cologne ~2–5%.

Koostisesse kuuluvad lõhnaained, lahustid ja fikseerijad. Lõhnaained võivad olla looduslikud (nt taimsetest allikatest) või sünteetilised. Alkohol on tavaliselt lahusti, kuid on kasutusel ka õli- või veepõhiseid baase. Mõned lõhnaained võivad põhjustada allergiat; seetõttu on Euroopa Liidus kehtiv kosmeetika õigus järjekindlalt nõudnud teatud allergiaallikate märgistamist tootes.

Ajalugu: parfüümide kasutamine on väga vana – iidsetes kultuurides, Egiptuses ja Mesopotaamias oli lõhnade rituaalne ning kosmeetiline tähtsus. Euroopa keskajal ja renessansi ajal arenes lõhnade käsitlus ning 19. sajandil ja 20. sajandi algul hakati järjest enam kasutama sünteetilisi lõhnaaineid, mis laienesid ja erinevusid. Tänapäeval ühendavad enesehinnangu, kunst ja teadus looduslike ning sünteetiliste komponentide loomingulist kasutust.

Regulatsioon ja ohutus: Euroopa Liidu kosmeetikatoodete regulatsioon (Regulation No 1223/2009) nõuab, et lõhnaained oleksid koostisosade nimekirjas ning teatavad allergiaained oleksid vajadusel eraldi märgistatud. IFRA standardid suunavad lõhnaainete ohutut kasutamist ning säästvat tootmist.

Kasutusnõuanded: enne kasutust testige väiksel nahapinnal. Püüdke vältida kontakti silmade ja kahjustatud nahaga. Parfüüme tuleb säilitada jahedas, otsese päikesevalguse eest kaitstult, kuna kuum ja valgust mõjutab lõhna omandit.