Parasümpaatikaks

Parasümpaatikaks viitab parasümpaatilisele närvisüsteemile, mis on autonoomse närvisüsteemi kaksikjaotuse osa ning mille peamine eesmärk on keha puhkus- ja taastumisfunktsioonide tagamine. Selles süsteemis toimuvad muutused aeglustavad südame löögisagedust, soodustavad seedimist ja aitavad säilitada energiat pärast stressi.

Peamised funktsioonid hõlmavad südame löögisageduse langetamist, seedimise stimuleerimist (soolemotoorika ja maomahla produktsiooni suurenemine), sülje- ja pisarate sekretsiooni suurendamist ning pupilli kitsendamist (miosis). Hingamisteede lõdvestumine või ahenemine ning bronhide silelihaste lõdvestus või ahenemine võivad sõltuda konkreetsest organitest. Parasümpaatiline süsteem tegutseb peamiselt puhkusel ja seetõttu aitab taastada keha tavapäraseid talitlusi.

Anatoomia ja närvisüsteemi väljundid: parasümpaatiline väljund on kraniaalne ja sakraalne. Kraniaalne väljund koosneb peamiselt n. vagus X, mis innerveerib suurt osa siseorganitest kuni jämesooleni. Sakraalne väljund pärineb S2–S4 lülidest ja innerveerib vaagnaelundeid. Postganglonaarsed närvid on kolinergilised, vabastades atsetüülkoliini, millel on muskariinse retseptorite kaudu mõju siseorganitele.

Neurotransmitter ja retseptorid: atsetüülkoliin on peamine neurotransmitter nii pre- kui postganglonaarses sünapsis. Postganglonaarsed retseptorid on muskariinsed ning mõnedes piirkondades ning ganglionides toimivad nicotinic-retseptorid.

Kliiniline tähendus: vagusnärvi stimulatsioon (VNS) on meditsiiniline tehnika, mida on kasutatud epilepsia ja teatud depressiivsete häirete ravis. Parasümpaatilise toonuse muutused võivad mõjutada arütmia riski, seedesüsteemi talitlusi ja stressist taastumist. Kokkuvõttes on parasümpaatikaks oluline osa autonoomsest süsteemist, mis aitab kaasa keha homeostase säilitamisele.