Palpitatsioonid

Palpitatsioonid on subjektiivne tunne, et süda lööb ebaharilikult: kiirenenud, tugevnenud või ebaregulaarselt. Enamik palpitatsioonidest on kahjutud ning tekivad stressi, füüsilise koormuse, kofeiini või alkoholi tõttu. Mõnikord võivad need viidata südame rütmihäirele või muule haigusele, mis vajab hindamist.

Põhjused ja vallandajad: Stress, ärevus, kofeiin, nikotiin, alkohol, stimulantide tarvitamine, palavik, dehüdratsioon, elektrolüütide tasakaalu häired, aneemia ja kilpnäärme üleaktiivus. Südamehaigustest võivad palpitatsioonid olla seotud arütmiate, südameklappide haiguste või isheemilise südamehaigusega.

Red flags: kui palpitatsioonid kaasnevad rinnakuvaluga, õhupuuduse, pearingluse või minestusega, või kui need on sagedased, püsivad või tekivad treeningul, tuleb pöörduda arsti poole. Vanematel või südamehaiguste riskiga isikutel on hinnang eriti oluline.

Diagnoos: põhineb ajaloost ja läbivaatusest. Vajadusel tehakse elektrokardiogramm (EKG); Holter-monitorimine või pikaajaline sündmuste jälgimine; ehhokardiograafia südame struktuuri hindamiseks; vereproovid kilpnäärme funktsiooni, rauasisalduse ja elektrolytide taseme kontrolliks.

Ravi ja prognoos: ravi sõltub põhjusest. Kahjutute palpitatsioonide korral keskendutakse tegurite vähendamisele: kofeiini ja alkoholi piiramine, piisav uni ja vedeliku tarbimine, stressi juhtimine. Kui palpitatsioonid on põhjustatud arütmiast või muust haigusest, võib kasutada beetablokaatorid, antiarütmikumid, kardioversioon või ablatsioon. Prognoos sõltub põhjusest; paljudel juhtudel on palpitatsioonid healoomulised.