Organismiökosüsteemide

Organismiökosüsteemide mõiste viitab ökosüsteemidele, mis koosnevad elusolendite ja nende keskkonnatingimuste vahelistest interaktsioonidest ning energiavoost ja toitainete ringlusest. Need süsteemid on dünaamilised ning nende toimimist määravad liigiline mitmekesisus ning erinevate trophiliste tasemete koostöö.

Peamised komponendid on toitumisahelad ja -võrgud, primaarne ja sekundaarne produktsioon ning lagundajad. Energia liigub süsteemis päikesest alguse saanud tootjate kaudu, kellele järgnevad herbivoorid ja karnivoorid ning lõpuks lagundajad, kes tagavad ainete tagasiandmise keskkonda. Toitainete ringlus ja energiaprotsessid moodustavad ökosüsteemi põhifunktsioonid.

Elupaiga mitmekesisus, kliimatingimused ja inimtegevus on olulised tegurid, mis mõjutavad organisaamiökosüsteemide struktuuri ja funktsiooni. Organismiökosüsteemide toimimine sõltub nii liikide mitmekesisusest ja nende omavahelistest suhetest kui ka suutlikkusest kohaneda muutuvate tingimustega ning taastuda hiljutistest häiretest, nagu põuad, tormid või reostus.

Uuringud keskenduvad ökoloogilisele mitmekesisusele (liikide arv ja variatsioon), biomassile, energia voolule ning süsteemi stabiilsusele ja vastuvõtlikkusele. Näited hõlmavad metsi, jõgesid ja järvi, korallrahusid ning linnade ökosüsteeme.

Organismiökosüsteemide mõistmine aitab paremini hinnata keskkonnahoidu, taastuvate energiavood ja kliimamuutuste mõju.