kliimatingimused

Kliimatingimused tähistab piirkonna pikaajaliste atmosfääriolude tavapäraseid omadusi, mis kirjeldavad temperatuuri, sademete jaotust, õhuniiskust, tuult ning päikesevalguse kogust. Neid omadusi esitatakse tavaliselt pikaajaliste keskmiste ja nende varieeruvuse kaudu ning need mõjutavad nii loodust kui inimtegevust.

Põhikomponendid hõlmavad temperatuuri (keskmised, maksimaalsed ja minimaalsed väärtused), sademete kogust ja jaotust aastaringselt, õhuniiskust, tuule kiirust ja suundi ning päikeselise aja pikkust. Hooajaline ja ööpäevane varieeruvus määrab kliimatingimuste rekonstrueerimise ja planeerimise.

Mõõtmine ja andmed põhinevad meteoroloogilisel võrgul ja satelliitandmetel. Pikaajalist hinnangut antakse 30-aastaste normide alusel, mis on WMO standard; kasutusel on kliimamudelid ja reanalüüsid. Andmed võimaldavad hinnata riskid ja piirid erinevatele tegevustele.

Geograafiline varieeruvus on suur: kliimatingimused erinevad oluliselt sõltuvalt asukohast—rannik, sisemaa, kõrgus ja maastik võivad tugevasti vahet teha; mikroklimaad võivad tekkida isegi lühikestel aladel.

Tähtsus ja rakendused hõlmavad põllumajandust ja aiandust, ehitus- ja linnaplaneerimist, energiavajadust ja tervist. Kliimamuutuste taustal muutuvad kliimatingimused ning äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus ja intensiivsus tõuseb, mis kutsub esile kohandamise ja vastupidavuse suurenenud vajaduse.