Omadussõnana

Omadussõnana on termin, mida kasutakse Eesti keele grammatikas selle kohta, kui sõna täidab omadussõna (omadussõna ehk sünonüüm: kirjeldav sõna) rolli. See tähendab, et sõna ei tegutse enam peamiselt teisena (nagu nimisõna, tegusõna või muu sõnaliik), vaid modifitseerib nime, näidates selle omadust või kvaliteeti. Kaitse, värv, suurus, vanus ja sissetulek on tüüpilised omadused, mille kohta omadussõna räägib.

Omadussõnana kasutamine on levinud kirjanduses, kuulutab tõlke- ja keeleõpikusid ning grammatikateksti koostades märgitud, et teatud sõna käitumine lauses on määratletud kui omadussõnana. See on eriti kasulik juhul, kui mõni sõna võib grammatiliselt esineda erinevas rollis ja grammatikud soovivad selgitada, mis rollis konkreetne vorm lauses tegelikult on. Tavaliselt tähendab see, et sõna järgneb nimisõnale ning sel juhul peab see vastama nimetuse arvule ja käänetele ning näitama omadust, millega nimisõna kirjeldatakse.

Näited lihtsustamiseks: "vana maja" ja "ilus ilm" illustreerivad omadussõnana kasutust: sõnad vana ja ilus põimuvad nimega, kirjeldades nende omadusi. Mõnikord võib omadussõnana kasutamine hõlmata ka tegusõnast või teisest sõnast koosneva omaduse kirjeldamist, kuid põhirõhk on funktsioonil: sõna täidab nimisõna kirjeldavat rolli.

Keelte ja keeleõpete kontekstis aitab mõiste “omadussõnana” selgitada, kuidas sõnad võivad lauses toimida mitmes erinevas rollis ja kuidas nad seetõttu mõjutavad lause struktuuri ja tähendust.