Oksüdatsioonireduktsioon

Oksüdatsioonireduktsioon, sageli lühendatud redoksreaktsiooniks, on keemiline protsess, mis hõlmab elektronide ülekandmist kahe või enama molekuli, aatomi või iooni vahel. Selle protsessi käigus üks keemiline liik kaotab elektrone (oksüdatsioon) ja teine keemiline liik omandab elektrone (reduktsioon). Need kaks protsessi toimuvad alati koos; üks ei saa esineda ilma teiseta.

Oksüdatsiooni võib mõista kui aine hapnikuga reageerimist või vesinikust ilmajäämist. Reduktsioon on vastupidine protsess, kus aine kaotab hapnikku või omandab vesinikku. Kuid täpsem ja üldisem definitsioon põhineb elektronide liikumisel. Oksüdatsiooniastme muutumine on redoksreaktsiooni keskne tunnus. Oksüdeerija on aine, mis põhjustab teise aine oksüdatsiooni ja ise samal ajal redutseerub. Redutseerija on aine, mis põhjustab teise aine reduktsiooni ja ise samal ajal oksüdeerub.

Redoksreaktsioonid on fundamentaalsed paljudes looduslikes ja tehnoloogilistes protsessides. Näiteks hõlmavad need organismi ainevahetust (hingamine ja fotosüntees), metallide korrosiooni, akude toimimist ja enamikku tööstuslikest keemilistest sünteesidest. Elektrokeemias on redoksreaktsioonid eriti olulised, kuna need moodustavad galvaaniliste elementide ja elektrolüüsirakkude aluse.