redoksreaktsiooniks

Redoksreaktsioon (oksüdatsiooni–reduktiiooni reaktsioon) on keemiline reaktsioon, mille käigus elektronid liiguvad ühikute vahel. Oksüdeerumine tähendab elektronide kaotamist ja reduktsioon elektronide lisamist. Kuna elektronide ülekandumine toimub, toimuvad oksüdatsioon ja reduktsioon tavaliselt samal ajal. Oksüdatsiooniaste ehk oksüdatsiooninumber võib reageerimise käigus muutuda.

Reduktor on aine, mis kaotab elektronid ja seeläbi põhjustab teise aine oksüdeerumist; oksüdeerija on aine, mis võtab vastu elektronid. Ühe reagendi elektronide kaotuse arvu tuleb tasakaalustada teise reagendi elektronide vastuvõtuga, mis tehakse poolreaktsioonide meetodil: eraldi kirjutatakse oksüdatsioonipoolreaktsioon ja reduktsioonipoolreaktsioon ning need ühendatakse nii, et elektronide arv oleks tasakaalus. Poolreaktsioonid tasandatakse kas happelises või aluselises keskkonnas.

Redoksreaktsioonide näited hõlmavad raua korrosiooni, põletust, fotosünteesi (vee oksüdeerumine ja süsinikdioksiidi reduktsioon), rakkude hingamist ning tehnilisi protsesse nagu galvaniseerimine ja akude toimimine. Nad on olulised keskkonna biogeokeemias, energiavarustuses ja materjalide tööstuses ning annavad raamistiku elektronide liikumise ja energia muutuste mõistmiseks.

Kokkuvõtlikult on redoksreaktsioonid keskse tähtsusega keemias ja bioloogias, kuna need kirjeldavad, kuidas elektronide ülekandumine muudab ainetes omadusi ja energia hulka ning kuidas see on seotud paljude looduslike ja tehniliste protsessidega.