Nägemisteravust
Nägemisteravust ehk nägemise kahjustust iseloomustab märkimisväärne nägemisvõime vähenemine, mis ei ole tavapäraste nägemise parandustega täielikult korrigeeritav. See võib mõjutada võimet näha üksikasju, eristada värve või liikuda ohutult ning võib olla nii püsiv kui ajutine.
Põhjused on nii kaasasündinud kui omandatud. Need hõlmavad refraktsioonivea (ametropia), võrkkesta ja nägemisnärvi haigusi (katarakt, glaukoom,
Diagnoos põhineb nägemisteravuse hindamisel (tavaliselt Snelleni tabeliga), refraktsiooni määramisel, oftalmoskoopia ja dilatatsiooniga fundus-uuringul, silmasisese rõhu mõõtmisel
Ravi sõltub põhjusest: refraktsioonivea parandamine prillide või kontaktläätsedega; haiguste puhul vastav meditsiiniline või kirurgiline ravi (näiteks
Ühiskondlikult on nägemisteravus oluline puue, mis suureneb vananemisega. Varane avastamine ja ravi võivad parandada funktsioneerimist ning