Mürgisaine

Mürgisaine ehk mürgine aine on aine või segu, mille kontsentratsioon või annus võib põhjustada inimese või looma tervisele olulist ohtu. Mürgisaine võib põhjustada nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi terviserikkeid: alates kergetest ärritustest kuni elutähtsate organite talitluse kahjustuste ja surmani. Mõju sõltub annusest, kokkupuute kestusest, teekonnast (sissehingamine, neelamine, naha kaudu) ja organismi tundlikkusest.

Mürgisaine võib olla looduslikult esinev või sünteetiline. Sagedaste kategooriate hulka kuuluvad raskemetallid (elav, arseen, plii), toksilised orgaanilised ühendid (pestitsiidid, lahustid) ning bioloogilised toksiinid.

Klassifikatsioon ja hindamine: Mürgisust hinnatakse annuse, kokkupuute kestuse ja kokkupuuteviisi põhjal. Euroopa Liidus kasutatakse CLP-määrust mürgiste ainete klassifitseerimiseks ja märgistamiseks ning REACH-regulatsioonide raames kemikaalide riskide hindamiseks ja andmete kogumiseks. Eesti rakendab neid standardeid vastavalt EL-i õigusaktidele.

Käitlemine ja ohutus: Mürgiseid aineid tuleb käsitleda ettevaatlikult töökeskkonnas ja kodustes oludes. Olulised on hea ventilatsioon, sobivad isikukaitsevahendid, nõuetekohane märgistamine ja ladustamine. Riskide vähendamiseks tuleks järgida juhiseid, vältida liigset kokkupuudet ning tagada õige hävitamine ja jäätmekäitlus.

Seisund ja tähtsus: Mürgisaine mõistet kasutatakse laialdaselt tööstuses, tervishoius ja ohutusvaldkonnas. Täielik riskide hindamine, ohutusnõuete järgimine ning regulatiivne järelevalve on kriitilised, et vähendada inimeste ja keskkonna potentsiaalset kahju.