raskemetallid

Raskemetallid on keemiliste elementide rühm, mida tavaliselt iseloomustab suur tihedus ja potentsiaalne kahjulikkus inimeste tervisele ning keskkonnale. Täpset ühtset kriteeriumi raskemetallide määratlemiseks ei ole, seetõttu võib nimekiri varies. Sageli sisaldab see plii (Pb), elav (Hg), kadmium (Cd) ja arseen (As); mõnel juhul lisatakse ka kroom (Cr), nikkel (Ni) ja koobalt (Co). Mõned neist on eluks olulised väikestes kogustes (nt vask Cu, tsink Zn, raud Fe), kuid liigsed kogused võivad olla toksilised.

Allikad ja ülekandumine: Raskemetallid esinevad looduses mineraalainetena, kuid inimtegevus suurendab nende keskkonda jõudmist. Kaevandamine, metallide töötlemine, kivisöe ja nafta põletamine ning tööstusheited viivad suuremate kontsentratsioonideni õhus, vees ja mullas. Inhaleerimine, suukaudne ingestioon ja nahk on peamised sissepääsuteed kehasse.

Toksilisus ja mõjud: Pikaajaline või suur ekspositsioon võib põhjustada terviseprobleeme. Plii on tuntud laste neuroloogiliste kahjustuste ja arenguviivituste tõttu; elav ja kadmium võivad kahjustada neerusid ning närvisüsteemi; arseen ja kroomivormid on seotud vähiga ning kopsu- ja nahakahjustustega. Reguleerivad raamid, nagu WHO, Euroopa Liidu REACH ja USA EPA, kehtestavad piirväärtused joogivees ja keskkonnas.

Seire ja leevendamine: biomonitoring (verd, uriin), keskkonnaseire ja riskihindamine on keskmes. Parandus- ja ennetusmeetmed hõlmavad pinnase ja vee puhastamist, taimepõhist rehabilitatsiooni ning emissioonide ja lekete vähendamist.