Mõjutus

Mõjutus on protsess, mille käigus üks isik või rühm suudab mõjutada teise inimese uskumusi, hoiakuid, kavatsusi või käitumist. Mõjutus võib toimuda teadlikult või alateadlikult ning see esineb igapäevastes sotsiaalsetes suhetes, meedias, poliitikas ja turunduses. Selle nähtusega seotud mõju ulatub lihtsatest sotsiaalsetest normidest kuni keerukate kampaaniateni, mis võivad suunata inimeste otsuseid.

Mõjutus on eestikeelne nimisõna, mis tuleb verbist mõjudama. Sõna tähistab nii võimet mõjutada kui ka mõju end. Mõjutaja on isik või organisatsioon, kes mõju tekitab, ning mõju võib olla otsene või kaudne ning erinevates valdkondades, nagu poliitika, kultuur ja majandus.

Mõjutus avaldub erinevatel viisidel ja mehhanismidel. Otsene mõju tekib, kui mõjur selgelt palub või suunab muutust; kaudne mõju tugineb sotsiaalsetele normidele ja identifikatsioonile. Psühholoogilised mehhanismid hõlmavad järgimist, identifikatsiooni ja internaliseerimist. Efektiivsed mõjutustehnikad kasutavad sageli põhimõtteid nagu vastastikkus, järjekindlus, sotsiaalne tõendusmaterjal, meeldimine, autoriteet ja piiratud saadavus.

Rakendused ja mõju ulatuvad poliitikast, meediast, reklaamist ja juhtimisest isiklike suheteni. Mõjutust hinnatakse uuringutes, mis mõõdavad näiteks hoiakute või käitumise muutumist seoses erinevate sõnumitega. Mõjukuse mõistmete ja mehhanismide tundmine aitab nii kavandada vastutustundlikke teavituskampaaniaid kui ka kriitiliselt hinnata mõjutustegevust meedias ja avalikus ruumis.

Eetika ja regula­tioon: Mõjutuse väärkasutamine, valeinformatsioon või vastuoluline surve on mureküsimused, mida lahendatakse eetika ja õiguslike raamide kaudu. Teaduslikult uuritakse mõjutust, kuid selle rakendamisel rõhutatakse läbipaistvust, vaba valikut ja vastutust.