Mäluprobleemide

Mäluprobleemide mõiste hõlmab raskusi meenutamisel, uute teadmiste omandamisel või üldise mälestuste säilitamisel. Sümptomid võivad olla ajutised või püsivad ning varieeruvad kognitiivse funktsiooni teistes valdkondades. Mäluprobleeme ei pidata iseenesest haiguseks, vaid võivad olla märgina terviseprobleemidest.

Põhjused on mitmekesised ja sageli pöörduvad. Normalne vananemine võib põhjustada mõningaid mälulateresarve; olulised on unehäired, depressioon, stress ning ravimite kõrvaltoimed. Ainevahetuslikud ja toitainete puudused (nt B12 defitsiit, kilpnäärme häired), kroonilised haigused (diabeet, kõrge vererõhk) ning alkoholitarvitamine võivad samuti mõjutada mälu. Mõnel juhul võivad mäluprobleemid viidata varasematele neurodegeneratiivsetele haigustele, näiteks Alzheimeri tõbe, või teistele ajuhaigustele.

Diagnoos algab arstlikust konsultatsioonist ja füüsilisest läbivaatest. Kognitiivse funktsiooni hindamiseks kasutatakse sageli skaalasid nagu MoCA või MMSE. Vajadusel tehakse vereanalüüsid, B12-taseme ja kilpnäärme kontroll ning ajupildi uuringud või neuropsühholoogilised testid, et eristada teisi põhjuseid.

Juhtimine keskendub aluseks oleva probleemi likvideerimisele või leevendamisele. See hõlmab une kvaliteedi paranemist, regulaarselt füüsilist aktiivsust, tervislikku toitumist, sotsiaalset ja vaimset stimulatsiooni ning ravimite koordineerimist arsti juhendamisel. Varajane sekkumine aitab riske vähendada ja elukvaliteeti säilitada. Kui sümptomid süvenevad, tuleb pöörduda meditsiini poole.