Mootorikontrolliyhikud

Mootorikontrolliyhikud on sõidukites kasutatavad arvutipõhised juhtimisseadmed, mis kontrollivad sisepõlemismootori tööd. Need koguvad andmeid erinevatest sensoritest ja kasutavad neid mootori jõudluse, kütusesäästlikkuse ning heitgaaside taseme optimeerimiseks. EK-d registseerivad olukordi ning seavad kütuse sissepritse, süüteaega, tühikäigu kiiruse ning vajadusel ka turbokõrguse või teise relevaantse toimimise.

Töö põhineb sensorite andmetel ja nende põhjal tehtud vedelike suunamisel: näiteks õhu massi voolu andur, sisselasketemperatuur, hapnikusensorid ning muud mootori seisundit peegeldavad näitajad. Aktuatorid hõlmavad kütuse sissepritseklappe, süüteajastuse reguleerimist, tühikäigu reguleerimist ja mõnel juhul turbokompressiooni või gaasipedaali juhtimist. Koos diagnostikaga võimaldab see sõiduki mootori tööd kohandada rikke korral või maksimeerida ühtset toimimist.

Arhitektuuris on mootorikontrolliyhikud tavaliselt mikrotöötlejaga moodulid, millel on mälu (ROM, RAM, püsimälu), ning juhtmised ühenduvad sõiduki erinevate bussi- ja sidevõrkudega. Peamised suhtluskanalid on CAN-bus, LIN-buss ja mõnel juhul K-line või FlexRay. Sõidukites võivad olla üks või mitu EK-d (nt engine control module ECM, powertrain control module PCM), mis jagavad inseneride jaoks olulised funktsioonid.

Diagnoos ja ohutus: On-Board Diagnostics (OBD-II) standardiseerib vigu ja piirab heitgaaste taset. Veakoodid (DTC-d) aitab diagnostikutel raskust leida, samas kui tarkvara uuendused ja reprogrammeerimine võimaldavad süsteeme täiendada või kohandada. ISO 26262 ja teised standardid reguleerivad funktsionaalset turvalisust ja kvaliteeti.