Maksekoormust

Maksekoormus on mõiste, mis kirjeldab, kui suure osa inimese või pere sissetulekust moodustab riigi kohustuslike maksude ja muude kohustuslike maksete koormus. See hõlmab peamiselt tulumaksu, sotsiaalkindlustus- ja tervishoiumakse ning teisi makse ning tasusid, mis on mõeldud riigi kulude katmiseks. Maksekoormust võib vaadelda nii üldise maksukoormusena kui ka tööjõu maksukoormusena, mis peegeldab, kui palju brutopalga pealt jääb netosissetulekuks.

Mõõtmise aluseks on maksude ja kohustuslike maksete kogusumma jagatuna sissetulekuga, tulemuseks protsent. Täpne koormus sõltub riigi maksusüsteemist, sealhulgas maksuastmetest, eranditest, soodustustest ja sotsiaalmaksest.

Maksekoormusel on mitmesugused majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud. Kõrgem koormus võib mõjutada tööjõu pakkumist, tarbimist ja säästmist ning kujundada sissetulekute jaotust. Seetõttu on see oluline osa maksupoliitikast ning sotsiaalkaitse süsteemide tasakaalu ja elukvaliteedi hindamisel.

Rahvusvahelises võrdluses kasutatakse maksekoormust, et hinnata riikide maksusüsteemide mõju tööjõule ja elatustasemele. OECD ja Euroopa Liit koostavad näitajaid, mis võimaldavad erinevate riikide maksukoormust võrrelda.

Eesti kontekstis on maksekoormuse kujunemises olulised maksusüsteemi lihtsus ja struktuur, sealhulgas tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete korraldus, mis mõjutab elanike netosissetulekut.