Majanduskäigud

Majanduskäigud ehk majandustsüklid on majanduse üldise aktiivsuse ajas korduvad muutused, mis väljenduvad reaalse toodangu, töökohtade arvu ja tarbimise tõusudes ning langustes. Tsüklid kirjeldavad sageli perioodidel, mil majandus laieneb ja kasvab, järgneb majanduse tipuaeg, seejärel langeb tegevus ja tekib madalseis ning tsükkel algab uuesti.

Faasid. Majanduskäik koosneb tavaliselt neljast faasist. Laienemises kasvab majandustegevus, investeeringud suurenavad ning töökohtade arv kasvab. Tipp on periood, mil majanduse aktiivsus on kõrgel tasemel ja ressursid võivad olla lähedal piiridele. Langus ehk kokkutõmbumine tähendab tegevuse vähenemist, tootmise vähest ja töökohtade kaotust. Põhi (madalseis) on faas, mil majandus on kõige madalamal tasemel ning järgneb laienemine ja tsükkel jätkub.

Mõõtmine ja näitajad. Majandustsüklit jälgitakse peamiselt bruto sisemajanduse toodangu (SKT) ja töökohtade arvu muutuste kaudu. Intressimäärad, inflatsioon ja tarbijahindade muutused annavad lisainfot tsükli faaside kohta. Täpse pikkuse ja vormi kirjeldavad teooriad aja jooksul.

Teooriad ja kestus. Erinevad tsüklite mudelid eristavad lühemaid Juglar-tsükleid (u 7–11 aastat), keskmisi Kuznets-tsükleid (u 15–25 aastat) ning pikaajalisi Kondratiev-tsükleid (u 40–60 aastat). Tihtipeale nähtud põhjused on investeeringute tsüklid, tootlikkuse muutused, rahapoliitika ja välised šokid.

Mõju ja poliitika. Majanduskäike püüeldakse leevendada fiskaal- ja rahapoliitikaga ning struktuursete reformidega, et vähendada liigset volatiilsust ja töötuse taset. Samas nähakse tsüklid ka loomuliku osa majanduse arengust, mistõttu neid ei peeta täielikult kontrollitavateks.