LähisIda

Lähis-Ida, ehk Near East, on geograafiline ja geopoliitiline mõiste, mida kasutatakse piirkonna tähistamiseks Vahemere idaosas. Täpne piirjoon on ajalooliselt ebakindel ja varieerub kontekstist sõltuvalt; tänapäeval kasutatakse sageli terminit Kesk-Ida (Middle East), kuid Lähis-Ida jääb levinuks ajaloolises kirjanduses.

Geograafiliselt hõlmab see Levanti (Süüria, Liibanon, Iisrael ja Palestiina alad), Jordani, Iraagi ja Türgi ning Araabia poolsaare riike (Saudi-Arabia, Ühendemiraadid, Kuwait, Bahrein, Katar, Oman, Jeemen). Mõnikord lisatakse Iraan ning mõnedes käsitlustes ka Egiptus või teised Põhja‑Aafrika riigid; piirid sõltuvad kasutusest.

Ajalooliselt on Lähis-Ida olnud koduks paljude iidsete tsivilisatsioonide ja suurematele impeeriumidele keskseks territooriumiks: Sumer, Egiptus, Hettid, Assüüria, Babüloonia; Pärsia ja Ottomani impeeriumid on jätnud regiooni ajaloosse sügava jälje. Kaubandus, kultuurivahetus ja religioosne mõjukus on mänginud suurt rolli maailma arengus.

Keeltes on peamised araabia, pärsia ja türgi; lisaks kogukuluvatele kurdi ja heebrea keelele. Religioonide osas on piirkonnas olulised islami (sunniitide ja šiitide erinevad koolkonnad), judaism ja kristlus, ning neid kultuure iseloomustab suur mitmekesisus.

Praegu on Lähis-Ida poliitikas ja majanduses oluline tegur. Energiavarud (nafta ja gaas), strateegiline geograafia ja ajaloolised konfliktid mõjutavad rahvusvahelist suhtlust, diplomaatilisi suhteid ning regioonis toimuvat majandustegevust.