Loopdiureetikumid

Loopdiureetikumid on diureetikumide klass, mis toimib peamiselt neerude Henle’i silmuse paksu tõusva osa Na+-K+-2Cl− (NKCC2) transporteri inhibeerimise teel. Transporteri blokeerimine suurendab naatriumi, klioriidi ja vee eritumist ning suurendab kaltsiumi ja magneesiumi eritumist, mis viib tugeva diureesi ja reduktsiooni mahu üle. Need on tugevad diureetikud, mida kasutatakse vedeliku ülejäägi ja mõnikord hüpertensiooni ravis.

Peamised näidustused on edemad südamepuudulikkuse, maksatsirroosi või nefrootilise sündroomi korral, äge kopsuturse ning mõnel juhul resistentne hüpertensioon. Neerupuudulikkuse korral tuleb diureesi jälgida hoolikalt, et vältida hüpotensiooni ja elektrolüütide tasakaalu­häireid. Tõhusus võib väheneda raske verejooksu või tõsise dehüdratsiooni korral.

Tuntumad ained on furosemiid, bumetanid, torasemid ja harvem täisnurga ethacrynic acid (kasutusel sulfaallergia korral). Furosemiid ja bumetanid võivad manustada suukaudset või intravenoosset kujul; oral toime ilmneb tavaliselt 30–60 minutiga (furosemiid) ning IV-kasutusel kiirem, kestvus lubava 4–6 tunni võrra. Torasemid on pikaajalise toimega, lihtsustades korduvat annustamist; etakriinhape on neerupealised.

Kõrvaltoimed hõlmavad hüpokaleemiat, hüponatreemiat, hüpomagneseemiat, dehüdratsiooni, hüperurikeemiat (võib esile kutsuda podagra) ning ototoksilisust (ennekõike ethacrynic acid ja kõrgetel doosidel furosemiidi). NSAID-id võivad vähendada diureetilist efekti; andmete koostoimed nõuavad hoolikat jälgimist.