Loomaliikides

Loomaliikides on mõiste, mis viitab loomade liigilisele jagunemisele bioloogilises klassifikatsioonis. Liik on rühm isendeid, kes omavahel paaritumise teel toodavad viljakalt järglasi ning elavad tavaliselt samas ökoloogilises nišis. Liikidest eristuvad teised liigierühmad ning liiki määratlemisel kasutatakse erinevaid liigikontseptsioone, näiteks bioloogilist, morfoloogilist ja filogenetilist käsitust.

Iga loomaliik omab teaduslikku nime, mis koosneb sugukonna nime (genus) ja liigile antud nimetuse (liik) kombinatsioonist. Nimetused esitatakse ladina keeles ja neid kasutatakse globaalses teaduskirjanduses. Kirjeldus ja nimetuse kinnitamine on reguleeritud Zooloogilise nomenklatuuri rahvusvahelise koodiga (ICZN). Liigile määratakse tüübikapp, tavaliselt holotüüp, mille põhjal muutujad identifitseeritakse.

Liikide kindlakstegemine põhineb mitmel viisil: morfoloogilised tunnused, käitumuslikud ja ökoloogilised erinevused ning geneetiline teave. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt DNA-baarkodeerimist ja muid genoomilisi markereid, mis eristavad sarnaseid või krüptilisi liike.

Looduslik mitmekesisus ja liigilise koosseisu seos on keskne bioloogilises ja ökoloogilises mõttes. Liikide levik ja populatsioonide arv peegeldavad ökosüsteemi terviklikkust ning ohustatud liikide kaitse on üheks peamiseks eesmärkiks looduskaitses. Liigidele määratud klassifikatsioon võimaldab seada prioriteete ja hinnata kliimamuutuste ning elupaikade kadumise mõju.

Näited loomaliikidest hõlmavad hundi liiki Canis lupus, millest domestiline koer Canis lupus familiaris on alamliik; Felis catus (kodukass) ja Erinaceus europaeus (euroopa siil).