Lauseehitused

Lauseehitused on keele süntaktiline süsteem, millega määratakse, kuidas laused moodustatakse ja millised üksused (nominid, sõnaliigid, lauseosad) neis omavahel seotakse. Eesti lauseehitus on tugevalt täiendussuunaline ja kvällõõsustoodetud; lause tähendus sõltub peamiselt predikaadi ja selle juurde kuuluvate täiendite rollist.

Lihtlause on lause, mis koosneb ühest sõltumatust lausest ehk ühte tegutsetavast lausest. Lihtlauses on tavapärane põhielemangute järjestus: subjekti, predikaadi ja täiendite kombinatsioon. Eesti keeles sõnajärjekord on paindlik, sest nimetavas ja käänatud vormide tõttu täpset järjekorda on võimalik varieerida, kuid tavapäraselt on predikaat lause teises kohas.

Liitlause koosneb kahest või enamast sõltumatust lausest, mis on omavahel ühendatud. Ühendlause võib kasutada sidekõveraid (ja, või, kuid) või kirjavahemärke (nt komad). Liitlaused võivad esineda sünteesis koos lihtlausega, moodustades mitmeosalist lauseühikut ning rõhuvi või tähenduse jagamisega.

Alamlause ehk subordinate clause on lausete grupp, mis ei väljenda iseseisvat mõtet, vaid täidab teiste lausete täiendavat funktsiooni. Alamlaused viivad juurde aega, põhjust, eesmärki, tingimust või järgmist korda; neid põhjustavad konjunktsioonid nagu et, kui, kuna, kuigi. Näide: “Ma ütlesin, et ta tuleb.” Alamlaused võivad asuda lause kesk- või lõpus ning nendega kaasneb tavaliselt sõltuv predikaat.

Lõpuks võivad lauseehitused kasutada erinevaid vormilis- ja toonimuutusi, mis annavad tähendusele täpsuse ning muudavad teksti sujuvaks ja loetavaks.