konjunktsioonid

Konjunktsioonid on sõnad või fraasid, mis ühendavad lauseid või lauseosi ning näitavad nendevahelisi seoseid. Need on osa kõne- ja kirjakirjutusest ning võimaldavad lausetel moodustada keerukamaid suhteid.

Konjunktsioonide peamised rühmad on siduvad konjunktsioonid ja alistuvad konjunktsioonid. Siduvad konjunktsioonid ühendavad võrdselt olulised osad lauses, näiteks sõnu, fraase või lauseosi. Nende näited on ja, või, aga, kuid ning ning. Näited: Ta luges lehte ja kuulas muusikat. Ta võttis õunad või apelsinid. Ta tahtis tulla, aga ei saanud. Ta on tark ning töökas.

Alistuvad konjunktsioonid juhatavad sisse sõltuva lause ning näitavad seoseid nagu põhjus, aeg, tingimus või eesmärk. Nende kasutus on oluliste lausete allutamine teisele tasemele. Tavalised alistuvad konjunktsioonid on kui (kui/iga), kuna (kuna), sest (sest), et (that), kuigi (kuigi), enne kui ja pärast seda, kui ning nii et. Näited: Kui vihm sajab, jääme koju. Kuna ta oli haige, jäi ta kodus. Ta ütles, et tuleb. Kuigi ta oli väsinud, jätkas ta tööd. Enne kui lahkume, kontrolli, et kõik oleks kaasas. Pärast seda, kui lõpetas töö, läks ta välja. Ta töötas kõvasti, nii et saavutas võistkonnas koha.

Kasutus ja märksõnad: konjunktsioonid ei muuda vormi vastavalt sõnade süntaksile, kuid nende õigete kasutusviiside tundmine aitab moodustada selgeid ja loogilisi lauseühendusi.