lauseehitus

Lauseehitus on keele struktuuri uurimise osa, mis tegeleb lause moodustamise reeglite ning mehhanismidega. See käsitleb, kuidas sõnad ja fraasid moodustavad tähendusrikka terviku ning millised on lauseelementide omavahelised suhted. Lauseehitus selgitab ka, kuidas erinevad käänete vormid näitavad lause rolle ja suhteid ning kuidas stiil ja rõhk võivad muuta lausete tähendust.

Põhilised koostisosad on predikaat ja lause osad, mida sageli nimetatakse subjektiks, täienditeks ja määrusteks. Subjekt on tavaliselt lause tegija või teemad ning predikaat näitab tegu või olekut. Täiendid (otsene ja kaudne objekt) ning määrused annavad lisateavet toimingu kohta (kello, koht, viis). Lisaks võib lauses esineda alamlauseid ja lisalaused, mis täpsustavad või lisavad tähendust. Eesti keeles on lause struktuur paindlik tänu käänetele: tüüpiline järjekord on subjekti – predikaadi – täiendid, kuid rõhu ja konteksti tõttu võib järjekord varieeruda.

Lause tüübid ja struktuurid: lihtlause sisaldab üht predikaati; liitlause (mitme lausete ühendus) koondab kaks või rohkem iseseisvat lauset ning neid sageli ühendatakse sidesõnadega. Alamlaused on sõltuvad laused, mis lisavad teavet, tingimusi või põhjendusi pealauses. Lause ehitus hõlmab ka lausejäralduse, ajamärkide ja aspektide märkimist.

Kasutus: lauseehitus on oluline keeleõppes, kirjandusteoste analüüsis ja keelentehnoloogias ning aitab mõista teksti selgust, kohavõrldust ja stiili. Näited: “Laps jookseb.” (lihtlause) “Laps joob vett ja naerab.” (liitlause) “Kui laps jookseb, väsib ta kiiresti.” (alamlaused).