alamlaused

Alamlaused on laused, mis sõltuvad põhilause tähendusest ja ei saa iseseisvalt kõlada. Need täiendavad, selgitavad või kirjeldavad põhilause ideed ning võivad väljendada väiteid, aega, põhjust, tingimust või kohta.

Alamlaused jagunevad peamiselt nelja tüüpi. Sisulause (nt Ma arvan, et ta on õige) väljendab väidet või mõtet, mille allikas on põhilause. Aeg- või tingimuslaused (nt Kui sajab, jääme koju) näitavad aega või tingimust. Määrus- või suhtlause (nt Inimene, kes naeratas, on mu sõber) täidab nime või nimisõna omaduse ning viitab sellele. Võrdlusalused (nt Ta on sama tark kui tema vend) väljendavad võrdlust.

Põhilause ja alamlaused on tavaliselt eraldatud komadega, eriti kui alamlaused järgneb põhilausele. Kui alamlaused tuleb ette ja põhilause järgneb, võib koma eriline paigutus erineda sõltuvalt lause vormist. Alamlaused võivad moodustada erinevaid jaotusi lause struktuuris ning võimaldada keerulisemaid seoseid kui üksik lausung.

Kokkuvõttes on alamlaused oluline osa lausekonstruktsioonist, mis võimaldab väljendada täpsemaid seoseid ja ideid, pakkudes lisainformatsiooni ilma põhilause sõnumit kaotamata. Nad tegutsevad erinevate lauseülesannete kaudu, olgu see sisulause, adverbiaalne tähendus või nimisõnaline määrang.