Liitlaused

Liitlaused on Eesti keeles lause, mis koosneb kahest või mitmest sõltumatust lausest ehk täies tähenduses lausetest, mis on ühendatud koordineerivate sideühendite abil. Iga lahk ühendatud lause võib iseseisvalt vabalt ehk täie mõttega lause olla, kuid koos moodustavad nad ühtse väite või mõttesuuna. Liitlauseid kasutatakse lausepika ja mitmekülgse teksti loomisel, vältides liigset kordamist.

Lusika vorm ja toon: liitlaused ühendatakse koordineerivate sideühenditega nagu ja, ning, või ning vahel ka sõna ning, või ka vastandavad või piiramised ühendused nagu kuid, ent, vaid. Üldiselt võib liitlause eristuda komaga või, kui soovitakse, ka semikooloniga. Kui kaks osa jagab sama subjekti, võib esmane osa olla lühendatud ja teise lause aluseks jääda järgnev ühendus.

Liitlaused on erinevate suhete väljendamiseks. Näiteks lisav (liidab ideid): Ta läks kooli ja võttis kaasa raamat. Vastandav (vastandust või piirangu näitamine): Ta tahtis tulla, kuid tal oli kiire. Valikuline (alternatiiv): Ta võis otsustada minna, või jääda koju. Põhjendus- või tagajärgede liitlaused: Ta õppis kõvasti, ning seetõttu sai ta eksami hästi teha.

Liitlaused erinevad alamlausetest (alamlaused on sõltuvad laused, mis ei saa iseseisvalt mõttega laused olla). Liitlaused võivad seega lause pikkust ja struktuuri mitmekülgselt muuta ning neid kasutatakse laialdaselt kirjavahetuses, loomingulises ja teaduslikus tekstis, et suunata tähelepanu ja kujundada mõtteliini.