Kuulmisvõimetust

Kuulmisvõimetus, ka kurtus või kuulmislangus, on kuulmismeele puudumine või selle oluline vähenemine. See võib mõjutada ühte või mõlemat kõrva ja selle raskusaste võib varieeruda kergest kuni täielikuni. Kuulmisvõimetus võib olla kaasasündinud, st esineda sünnist saati, või omandatud elu jooksul erinevate tegurite tagajärjel.

Kaasasündinud kuulmisvõimetus võib olla tingitud geneetilistest põhjustest, ema rasedusaegsetest infektsioonidest (nagu punetised) või sünnitrauma. Omandatud kuulmisvõimetus võib tekkida pikaajalisest mürakahjustusest, kõrva infektsioonidest, teatud ravimite kasutamisest, vananemisest või traumadest.

Kuulmisvõimetuse tagajärjeks on raskused kõne mõistmisel, suhtlemisel ja keskkonna heliinformatsiooni tajumisel. See võib mõjutada inimese sotsiaalset elu, haridust ja tööelu. Kuulmisvõimetusega inimeste jaoks on olulised erinevad abivahendid ja meetodid, nagu kuuldeaparaadid, kohleaarinplantaadid, viipekeel ja kirjalik kommunikatsioon.

Diagnostika seisneb erinevate kuulmistestide läbiviimises, mis hindavad kuulmiskünnist erinevatel sagedustel. Ravi ja rehabilitatsioon sõltuvad kuulmisvõimetuse põhjusest ja raskusastmest. Tänapäeval on mitmeid võimalusi, mis aitavad kuulmisvõimetusega inimestel paremini suhelda ja oma elukvaliteeti parandada.