kuulmisvõimetuse

Kuulmisvõimetus, ka kurtus või kuulmislangus, on inimese võimetus kuulda või raskusi kuulmisega. See võib varieeruda kergest kuulmislangusest kuni täieliku kuulmise kaotuseni. Kuulmisvõimetus võib olla kaasasündinud või omandatud elu jooksul. Selle põhjused on mitmekesised, sealhulgas geneetilised tegurid, infektsioonid, trauma, kokkupuude müraga ja vananemisega seotud muutused.

Sümptomid sõltuvad kuulmislanguse raskusastmest ja tüübist. Need võivad hõlmata sosina kuulmise raskusi, vestluste mõistmise probleemi suuremates seltskondades, helide üldist sumedust või täielikku vaikelu. Kuulmisvõimetus võib mõjutada inimese suhtlust, sotsiaalset elu, haridust ja töövõimalusi.

Diagnoosimiseks kasutatakse erinevaid kuulmisteste, nagu audiomeetria, mis mõõdab helitundlikkust erinevatel sagedustel. Ravi ja abivahendid sõltuvad kuulmisvõimetuse põhjusest ja raskusastmest. Need võivad hõlmata kuuldeaparaate, sisekõrvaimplantaate, kuulmisrehabilitatsiooni ja erinevaid kommunikatsioonivorme nagu viipekeel. Mõnel juhul, kui kuulmiskaotus on põhjustatud konkreetsetest meditsiinilistest probleemidest, võib osutuda vajalikuks kirurgiline sekkumine.

Ennetusmeetmed hõlmavad kaitset valju müra eest, tervislikku eluviisi ja regulaarseid tervisekontrolle. Varajane diagnoosimine ja sekkumine on olulised kuulmisvõimetuse mõju minimeerimiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.