Korteriomanike

Korteriomanike on eraisikud, kes omavad eraldi kortereid mitmeregonna või elamu kompleksi sees. Iga korteriomanik omab oma korteri kinnistuna eraldi omandit ja samal ajal on neil osa ühisomandist, mis kuulub kogu hoone ühisomandile, nagu trepikojad, katus ja tehnosüsteemid. Eestis, kui hoones on mitu korteriomanikut, moodustavad nad tavaliselt korteriühistu või osalevad selle töös, et hallata ühisomandit ning otsustada hoolduse, remondi ja muudatuste kohta.

Seaduslik alus. Korteriomandi ja korteriühistuseadus seab raamid korteriomandi jagamisele, ühisomandi omandile ja ühistu toimimisele. See määrab, kuidas korteriomandi osasid ja ühisomandi osa jagatakse kinnisasja suuruse alusel või muude määrangute järgi, ning kuidas ühistu kui juriidiline isik asutatakse ja valitakse. Ühistu korraldab hooldustöid, planeerib eelarvet ja sõlmib lepinguid hoone haldamiseks.

Õigused. Korteriomanikel on õigus osaleda üldkoosolekutel, hääletada oluliste otsuste üle, valida ja vajadusel tagasi valida juhatus, saada juurdepääsu finants- ja tehnilistele andmetele ning esitada ettepanekuid ning vaidluste korral kasutada õiguskaitsevahendeid.

Kohustused. Nad peavad tasuma hooldustasusid ja võimalikke erakorralisi kandeid ühistu poolt määratud korras, pooldama ühisomandi korrashoidu ning järgima hoone reegleid ja tehtud otsuseid, vältides kahju ühisomandile ja teistele korteriomanikele.

Haldus ja toimimine. Korteriühistu on hoone ühisomandi haldamise eest vastutav juriidiline isik, kellel on üldkoosolek, juhatus ja eelarve koostamise ning hooldustööde korraldamise ülesanded. Olulised muudatused ning investeeringud tavaliselt nõuavad üldkoosoleku heakskiitu. Ostuga kaasneb tavaliselt korteriomaniku liikmesus ühistus ning hääleõigus ja tasukohustused on proportsionaalsed omandi osade järgi.