Kopsupõletikud

Kopsupõletikud, tuntud ka kui pneumoonia, on nakkuslik haigus, mis mõjutab kopsude õhukotte. Need õhukesed kotid, mida nimetatakse alveoolideks, võivad täituda vedeliku või mädaga, mis põhjustab köha, palavikku, külmavärinaid ja hingamisraskusi.

Põhjuseid kopsupõletikku võib olla mitmeid, sealhulgas bakterid, viirused ja seened. Kõige sagedasemad bakteriaalsed tekitajad on Streptococcus pneumoniae. Viiruslikud kopsupõletikud võivad olla põhjustatud gripiviirustest, respiratoorsest süntsütiaalviirusest (RSV) või SARS-CoV-2-st, mis põhjustab COVID-19.

Riskifaktorid kopsupõletikku haigestumiseks hõlmavad nõrka immuunsüsteemi (näiteks HIV-i või keemiaravi korral), kroonilisi kopsuhaigusi (nagu astma või KOK), südamehaigusi, diabeeti, suitsetamist ja kõrget vanust. Imikud ja väikelapsed on samuti suuremas ohus.

Diagnoos tehakse tavaliselt füüsilise läbivaatuse, patsientide sümptomite ja rindkere röntgenipildi põhjal. Mõnikord võib olla vajalik ka vereanalüüs või röga uuring nakkuse tekitaja kindlakstegemiseks.

Ravi sõltub kopsupõletiku põhjusest. Bakteriaalseid kopsupõletikke ravitakse antibiootikumidega, viiruslikke kopsupõletikke aga enamasti toetava raviga, mis hõlmab puhkust, vedelike tarbimist ja palavikualandajaid. Raskematel juhtudel võib olla vajalik haiglaravi ja hapnikravi.

Ennetusmeetmed hõlmavad kopsupõletiku vastu vaktsineerimist (eriti pneumokokivastane vaktsiin), kätehügieeni järgimist, suitsetamisest loobumist ja üldise tervise hoidmist.