kopsupõletikke

Kopsupõletik, mida sageli nimetatakse lihtsalt kopsupõletikuks, on põletik kopsudes, mis mõjutab peamiselt alveoole ja gaasivahetust. Nakkuslikku põletikku võivad põhjustada bakterid, viirused või harva seened; haigus võib olla kogukonnas saadud või haiglas omandatud.

Põhjused ja vormid: bakteriaalsed ja viiruslikud infektsioonid on kõige tavalisemad. Mõned levinumad põhjused on Streptococcus pneumoniae, Mycoplasma pneumoniae ja chlamydiae ning viirustest influenza ja respiratoorne syncüütiavirus. Haigla-omandatud kopsupõletik võib olla raskem ja vajab sageli erinevat raviskeemi.

Sümptomid: tüüpilised on köha koos röga, palavik, külmavärinad, hingamisraskus või õhupuudus ja rindkere valu. Lastel võib sagedasti esineda vähem spetsiifilisi sümptomeid; eakatel inimestel võivad sümptomid olla nõrgemad või segasemad.

Diagnostika: põhirõhk on kliinilisel hindamisel. Tõhusust suurendab rindkere röntgen, mis näitab põletikulist fookust. Vajadusel tehakse vereanalüüse (nt CRP) ja mikrobioloogilisi teste (kopsu või ninaneelu proovid, PCR), et kindlaks teha etioloogia ja sobiv ravi.

Ravi: bakteriaalse etioloogia korral kasutatakse antibiootikume. Viirusliku kopsupõletiku puhul on peamine toetus- ja sümptomaatiline ravi; raskemates või haiglas asuvates juhtudel võib olla vajalik hapnikku ja täiendav meditsiiniline tugi. Ravi valik sõltub patsiendi vanusest, tervislikust seisundist ja etioloogiast.

Ennetus: pneumokokk-vaktsiinid ning gripa- ja teised hingamisteede vaktsiinid aitavad vähendada riske. Kätehügieen, suitsetamisest loobumine ja tervislike eluviiside säilitamine vähendavad kordumise tõenäosust.

Tüsistused ja prognoos: enamik inimesi paraneb korraliku ravi korral. Võimalikud tüsistused hõlmavad pleuriiti, empüeemiat ja kopsufunktsiooni langust, eriti riskirühmades. Prognoos on üldiselt hea, kuid sõltub vanusest ja kaasuvatest haigustest.